Eestikeelne kogukond on olnud osa Helsingi vaimulikust elust juba 35 aastat. Kui alguses toimusid eestikeelsed jumalateenistused vaid kord kuus, siis alates 2001. aastast hakkas kogukonna kodukohaks olnud Alppila kirikus arenema ka muu ühistegevus. Nüüd tuleb sellest armsaks saanud paigast loobuda, sest kirik vajab kapitaalremonti.

Uueks tegevuskohaks on saanud Ida-Helsingis tegutsev Mikaeli kogudus, kus esialgu peetakse eestikeelseid jumalateenistusi Puotila kabelis. Muud kogukonnategevused hakkavad toimuma osaliselt Vartiokylä ja osaliselt Mikaeli kirikus.

Umbes 150-liikmelise eestikeelse kogukonna ainus täiskohaga palgatud töötaja on Dagmar Õunap – magistrikraadiga muusik, kes on elanud Soomes juba üle 20 aasta. Tema ametinimetus on koordinaator, mis tähendab, et ta vastutab kogudusetöö korraldamise eest.

– Kui elad võõral maal, on kogukond eriti tähtis. Koos tegutsemine, olgu see siis kiriklik või kultuuriline, annab jõudu igapäevaeluks. Suur osa tegevusest toimub vabatahtlike toel, kuid näiteks ringijuhid saavad töö eest ka tasu. Meid külastavad Eesti vaimulikud ning piibliring toimub osaliselt Zoomis – sinna on osalejaid kogunenud isegi Brüsselist, räägib Õunap.

Paljud ettevõtmised sünnivad koostöös vabatahtlikega. Nii näiteks tegutseb Jutukohvik ehk vestluskohvik täielikult vabatahtlike eestvedamisel.

Elav koguduseelu pakub eestikeelsele kogukonnale regulaarselt jumalateenistusi, muusika- ja kultuurisündmusi, huviringe, ringikohtumisi ja vestlusõhtuid. Täiskasvanutele korraldatakse leerikursusi kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Eriline rõhk on lastetööl: pakume eestikeelseid liikumisringe 3–5- ja 6–10-aastastele, muusikaringi 3–6-aastastele, perede rahvatantsurühma ning pereringi.

Eestikeelsed koguduseliikmed ei ole jäänud suletud kogukonnaks, vaid on aktiivselt teinud koostööd näiteks Kallio kogudusega.

– Samuti teeme tihedat koostööd Eesti saatkonna ja Soomes tegutsevate Eesti seltsidega, näiteks korraldame ühiseid kontserte. Noorteklubi toimub koostöös eestikeelse haridusseltsiga, lisab Õunap.

Laulurahvana on eestlaste seas eriti menukad kakskeelsed ühislaulmisüritused. Dagmar Õunap on juhendanud ka kakskeelset ukuleleringi. Rahvatantsurühm valmistub aga osalema suvisel Tallinna laulu- ja tantsupeol.

Elu Soomes pakub eestlastele nii võimalusi kui ka väljakutseid.

– Paljud kolivad Soome töö, õpingute või pere tõttu. Tihti kohanetakse hästi, kuid keelebarjäär ja üksindus võivad olla väljakutseks. Kogudusse tulek võib tunduda samm tundmatusse, kuid enamasti tasub see end ära. Siin saab osa nii vaimulikust kui ka kultuurilisest tegevusest, rääkida emakeeles ja leida sõpru. Oluline on ka, et siin saab nii abi kui ka ise aidata.

Paljude eestlaste peredes on igapäevaelu kakskeelne. Lapsed omandavad lasteaias ja koolis soome keele – nii ka Dagmari peres.

– Pean väga oluliseks, et lapsed õpiksid kodus eesti keelt ja tunneksid oma juuri, rõhutab ta.

Ida-Helsingis elab palju eestikeelset elanikkonda, mis loob head eeldused tegevuse jätkamiseks ja arendamiseks uues ümbruses.

– Uus olukord nõuab meilt kõigilt paindlikkust, aga lähme julgelt edasi! Koguduse 35. aastapäeva plaanime tähistada sügise lõpu poole – siis, kui kolimine on tehtud ja oleme uues kodus sisse elanud.

P 15.6 kell 11 eestikeelne jumalateenistus + kirikukohvi Puotila kabelis
T 17.6 kell 19 Arvo Pärt: sakraalne minimalism, kontsert Mikaeli kirikus